teadlased diskuteerisid

EEÜÜ ja Agape Eesti korraldasid 20. oktoobril Tartus tudengite sügispäevade raames talkshow: Teadlased diskuteerivad: „Raskesti uuritavad alad“. Ürituse motoks oli kuulsa füüsiku Alberti Einsteini mõte: Teadus ilma religioonita on lombakas, religioon ilma teaduseta on pime.

Noored teadlased, kes sel teemal oma mõtteid Tartu ülikooli raamatukogu kohviku õdusas õhkkonnas jagasid, olid kõik EEÜÜ vilistlased. Marko erialaks on arvutiteadus, Annika uurib eesti kirjakeele kujunemist erinevates piiblitõlgetes, metsanduse haridusega Rauli doktoritöö uurimisobjektiks oli säilikpuude roll.
Mis ühendab usku ja teadust? Üks talkshow külalistest vastas sellele nõnda: mõlemad tunnevad huvi nähtamatu vastu; piirkondade vastu, mis on veel läbi uurimata; asjade vastu, mida pole veel kogetud.

Talkshow läbiva mõttena jäi kõlama, et on küll võimalik olla korraga nii tõsiseltvõetav kristlane kui ka tõsiseltvõetav teaduse tegija. Usk ja teadus ei olnud kõnelejate elus mingid eraldiseisvad ja teineteist segavad üksused, vastupidi: usk aitab mõtestada teadustööd, suunates ausalt küsima, miks teadlane üht või teist asja uurib (kas ainult seepärast, et vastavat teemat rahastatakse või on sel enamat tähendust); teaduslik mõtlemine aitab esitada kriitilisi küsimusi usu sisu ja traditsioonide kohta – kas kõik, mida usutakse, on piibellik või on mõnel puhul tegemist inimlike arvamustega.

Esimese poole koha pealt tunnistas Annika, et tal on olnud teinekord tunne, kas ikka igavikulisest perspektiivist on keele ajaloo uurimisel mõtet – selle uurimata jätmisel keegi nälga ei jää ja päästet see kellelegi ei too. Oma siseheitlusele leidis ta lahenduse mõttes, et suure osa inimese heaolust moodustab tema identiteet ja eesti rahva identiteedi jaoks on tähtis roll eesti keelel. Seega toetab eesti keele ajaloo uurimine eestlaste identiteeti.

Kuidas teaduslik mõtlemine on aidanud kriitiliselt oma usku reflekteerida, selle näiteks tõi Raul evolutsiooniteooria ümber käivad vaidlused ja küsis, kas kristlasel on tegelikult mõtet panustada oma energiat evolutsiooniteooria ümberlükkamisele – kui ka evolutsiooniteooria kummutatud saaks, kas see veenaks inimesi uskuma? Ta ei pidanud õigeks, et nii mõnigi kord võidakse teaduse sildi all oma usulisi veendumusi peale suruda. Nii kristlastele kui mittekristlastele on vaja enam oskust iseennast ja oma uskumusi kõrvalt vaadata.

Marko puudutas kaoseteooria teemat ja rääkis elementaarosakeste uurimise võimatusest (nende uurimine muudab nende käitumist) – kokkuvõttes kõigutades teadusesse uskujate optimismi, et teadlased suudavad kunagi kõik välja uurida ja et arvuti abil annab kõike modelleerida ja ette ennustada. Kui panna pliiats tera peale püsti seisma, on võimatu ette ennustada, kummale poole ta kukub. Võib vaid ise edasi mõtelda, kui palju asju võivad selliselt inimlikult ennustamatul moel nö „pliiatsitera peal“ ühele või teisele poole kalduda.

Lisaks sellele, kuidas noored kristlastest teadlased oma elus usku ja teadust näevad, said kuulajad teada ka palju põnevat nende uurimisaladest. Vaid üks näide: Annika rääkis, et Lõuna-Eesti on meid õpetanud eitama nii nagu me seda tänapäeval teeme – Põhja-Eesti keeles oli eitust väljendavaks sõnaks ep, Lõuna- Eesti keeles aga ei.

Kokkuvõtteks ep/ei saanud eitada, et esinenud noored teadlased oskavad mitte ainult enda jaoks oma teadusala lahti mõtestada, vaid ka teistele seda põnevalt ja haaravalt edasi anda.

Paar killukest suvelaagrist

EEÜÜ suvelaager toimus juuni lõpus Tarvastus.
Tegime natuke tööd, et aidata kohalikke inimesi.



Korraldasime ka lõbusa lasteprogrammi (mida ise ka nautisime).

Killukesi 2010. aasta tegemistest Tartus

Rebastele toidupakkide valmistamine EÜ avaürituseks

Julia ja plaksumais filmiõhtul novembris

Matkasime metsas

Aruteluõhtud novembris

Jõulupidu hea muusika ja sõnumiga

Jõuluprojekt koos Agapega - jagasime inimestele jõulurõõmu glögi, maiuste ja jumalateenistuste kavade näol.

Lebopäevast mõned pildid ka :)

  

EEÜÜ lebopäev 5. juunil

Ühel tuulisel, päikselisel ja sääserohkel laupäeval, mil kuupäevaks oli 5. juuni, kogunesid Tartu EEÜÜkad (ja mõned EEÜÜ sõbrad) Roosi maja aeda lebotama. Lebotama – st EEÜÜ keeli sööma, nautima osadust üksteise ja Jumalaga, möödunud õppeaasta lõppu tähistama ühes värskete lõpetajate õnnitlemise ja proovilepanemisega ning eelolevale õppeaastale mõeldes uut juhatust valima.

Kuldar Kaljuste Risttee kogudusest oli lebotajaid tulnud kosutama vaimuliku sõnumiga. Toetudes Joona raamatu lõpuosale („Siis ütles Issand: "Sina tahaksid armu anda kiikajonipuule, mille kallal sa ei ole näinud vaeva ja mida sa ei ole kasvatanud, mis ühe ööga sündis ja ühe ööga hukkus, aga mina ei peaks armu andma Niinevele, sellele suurele linnale, kus on enam kui kaksteist korda kümme tuhat inimest, kes ei oska vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel, ja kus on palju loomi!" Jn 4:10-11) innustas ta meid rohkem hoolima inimestest enda ümber kui oma mugavast puu all lebamisest, sest Jumal armastab inimesi enam kui puid. Ta tõmbas paralleele Tartu ja Niineve linna vahel: koos tudengitega on Tartus umbes sama palju elanikke kui Niineves ning vägagi sarnaselt Niinevega vajab ka Tartu meeleparandust ja Jumala pikameelset armu. Meid on kutsutud seda armu jagama.
Kuldar rääkis loo ühest väikesest lapsest, kes oli poes oma ema silmist kaotanud. Kuigi ta ema polnud kuskile kadunud, vaid oli sealsamas teisel pool poeriiulit, oli laps pisarais ja ahastuses. Samamoodi on täiskasvanud inimesed tihti oma probleemide puntras kinni ega oska märgata, et Jumal oma abiga on tegelikult sealsamas lähedal, nö teisel pool riiulit. Kas meie julgeme teed juhatada?

Lisaks Kuldari mõtetele kuulsime Kaie muljeid kevadsemestrist Voroneži ülikoolis ning Kalevi seiklustest Austraalias töötades.

Nagu eespool mainitud, sai õnnitleda ülikooli lõpetanuid (nendeks olid Mai – EMÜ, maastikuarhitektuur; ja Kaie – TÜ, sotsioloogia) ning ei pääsenud nad ka väikesest temaatilisest ristküsitlusest, mille korraldas neile lebopäeva organiseerinud Indrek. Näiteks pidi Mai vastama, kes on maailma kuulsaim maastikuarhitekt (kui keegi tõesti ei tea veel õiget vastust, siis selleks on muidugi meie Jumal, kes kogu maailma loonud ja kujundanud on).

Kokkuvõtteks ürituse kohta ühe EEÜÜ sõbra muljed: „Väga tore oli, ma nautisin iga hetke, ei ole aastaid nii intelligentses ja vaimukas seltskonnas olnud”.

(on lootust, et Mai kaasabil lisandub siia ka mõni fotosüüdistus :)

EEÜÜ Piiblipäevadel Paides

Selle aasta PP-l olid EEÜÜ-d esindamas Eleri, Mai ja Carmen. Jagasime kommi ja vett, pildistasime noori EEÜÜ teklitega, rääkisime oma tegevusest jne.

Fotod noortest tulevad siia.

Väga populaarne meie boksis oli joonistusvõistlus teemal "Milline tudeng oleksid sina?" Žüriil oli küll väga raske otsust teha, sest kokku laekus 91 tööd, aga 3 head tööd said auhinnad ja lisaks andsime välja ka näljase tudengi eriauhinna ühele humoorikale joonistusele. Siin on valik parematest töödest:

3 auhinnatud tööd

 

 

 

 

Näljase tudengi eriauhind

 

 

 

 

 

Veel väga häid pilte

 

 

 

 

 

 

avastades kristlust käis väljasõidul

EÜ kolmapäevased loengusarjad pääsesid värske õhu kätte ehk avastasime kristlus väikese piknikuga. Arutasime rohkem kristliku elu keskseid teemasid ja rääkisime Kirikust, Pühast Vaimust, Palvest ja Piiblist. Hoolimata veidi jahenevast ilmast oli väga mõnus ja sääski polnud:)